22.50, täna 53 aastat tagasi

Mälestused jäävad Õhus on esimest hõõguvat pruuni; Laiskade laiade lehtede alt läigatab kuu Sind lummates luuni- ärevalt, valusalt, lähedalt. Ritsikad laulnud su kurdiks on ammu; Tummana tunned - On sinus see maa, ta valgus, ta varjud. Ja ainsatki sammu astuda ära sellest õhtust ei saa. (Aita Kivi luulekogu, 1994.a ristiema kingitus 35.a sünnipäevaks) Salapäraselt vana säilitatut, taastekkinud eripäraga. Seesmuses elavalt tunda. See peab maailma jõude, äratavalt kallama minu elu välistegudesse ja kujundavalt mind ellu sisse muljuma. (Rudolf Steiner „Hingekalender“) 1996.a kursuselt